Hetkel
vabu kohti

170
/ 233

Eesti Pank 100: Riigi rahaasjade süda17. september 2019

Eesti Pank 100: Riigi rahaasjade süda

Solaris keskuse aatriumis on 17.09 – 09.10 avatud Eesti Panga 100 aasta juubelile pühendatud rändnäitus, mis räägib sellest, kuidas on 100 aastaga muutunud keskpanga roll, Eesti majandus ja inimeste heaolu. Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus keskpank sajandi eest oma tegevust alustas ja tänagi tegutseb.

 

RIIGIPANGAST KESKPANGAKS

Eesti Panga ülesehitus ja ülesanded on 100 aasta jooksul väga palju muutunud. Sada aastat tagasi pakkus riigipangaks nimetatud Eesti Pank inimestele ja ettevõtetele erinevaid pangateenuseid: anti laenu, võeti vastu hoiuseid, vahetati valuutat, lunastati tšekke ning kaubeldi väärtpaberitega. Selleks oli vaja ka suurt harukontorite võrku – 1930ndate lõpus oli Eesti Pangal 12 harukontorit üle Eesti.

Tänapäeval keskpangad enam selliseid teenuseid ei paku, nendega tegelevad kommertspangad. Keskpanga ülesanne on seista hea selle eest, et raha väärtus püsib kindel ja hinnad liiga palju ei kõigu, sest ainult nii säilib inimestel usaldus oma raha ja majanduse vastu. Seda nimetakse rahapoliitika kujundamiseks ja Eesti Pank teeb seda koos teiste euroala keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. Euroala majanduse jaoks kõige soodsamaks peetakse olukorda, kus hinnad kasvavad aastas veidi alla 2%.

 

EESTI PANGA TÖÖTAJAD

Eesti Pank alustas 1919. aastal tegevust 31 töötajaga. 1940. aastaks töötas Eesti Pangas ja harukontorites kokku u 450 inimest. Täna tegutseb Eesti Pank ainult Tallinnas ja töötajaid on 230 ringis. Töötajate arvu poolest on Eesti Pank praegu euroala kõige väiksem keskpank. Kui 100 aastat tagasi oli keskmine pangatöötaja 39aastane mees, siis tänapäeval töötab Eesti Pangas naisi rohkem kui mehi. Töötajate keskmine vanus on 47.

Kui 100 aasta eest oli pangatöötaja peamine töövahend arvelaud, siis tänapäeval on tema käsutuses mitmesugused tehnoloogilised abivahendid ning töökeskkond on mõistagi hoopis teine. Ent nii toona kui ka nüüd hoolitseb Eesti Pank oma töötajate eest hästi.

Tänapäeval on Eesti Pank osa suuremast rahapoliitilisest süsteemist, mille moodustavad euroala keskpangad ja mida nimetatakse eurosüsteemiks. Suur osa töötajatest ei tee seega oma tööd mitte ainult Tallinnas, vaid osaleb aktiivselt ka Frankfurdis Euroopa Keskpangas koos käivates töörühmades. Töörühmades koostatakse otsuste kavandid, mis jõuavad euroala keskpankade juhtide, ka Eesti Panga presidendi töölauale. Lõplikud otsused langetataksegi keskpankade juhtide poolt ühiselt. Need otsused mõjutavad paljude inimeste jaoks tähtsaid asju, näiteks inimeste eluasemelaenu intress või laenuraha hind. Nendes Euroopa tasandil tehtud otsustes on alati sees ka Eesti seisukoht ja kogemus.

 

KESKPANK ON RAHARINGLUSE SÜDA

Üks kõige ilmsemaid muutusi on 100 aastaga toimunud maksete ja rahaülekannete tegemisel. Kunagi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mõnes Eesti piirkonnas oli leidlikult ühendatud piimaveoga. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või kauemgi. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast sõltumata.

Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga 4–5 korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.

Eesti Panga ülesanne on tagada majandusele piisavas koguses kvaliteetset sularaha ning korraldada Eestis sularaharinglust. Ehkki Eestis euro sularaha ei toodeta, vastutab Eesti Pank koos teiste eurot kasutavate riikide keskpankadega europangatähtede ja müntide tootmise eest.

 

KESKPANGA RAHAPOLIITIKA MÕJUTAB IGA INIMEST

Täna saab Eesti inimene osta keskmise kuupalga eest näiteks neli korda rohkem võid ja kaks korda rohkem leiba kui enne teist ilmasõda. Üldistatult võib öelda, et väga paljud toiduained on läinud kordades odavamaks, aga mõned teenused, näiteks kinopilet, kallimaks.

Eesti Pank ei saa otseselt määrata piima või leiva hinda poes, küll aga saab ta rahapoliitika abil hinnatõusu kaudselt mõjutada. Keskpanga määratavast baasintress mõjutab seda, kui kallilt saavad inimesed ja ettevõtted kommertspankadest raha laenata. Nii sõltub keskpanga laenuintressist ka Euribor, millega on seotud suurem osa Eesti kodulaenudest.

 

KESKPANGA VARAD TAGAVAD RAHA VÄÄRTUSE JA KESKPANGA SÕLTUMATUSE

Ajalugu on õpetanud, et kui raha väljaandmise õigus on valitsustel, siis varem või hiljem hakatakse raha trükkima selleks, et rahastada võimuloleva valitsuse tegevusi. Kui raha trükitakse palju, kaotab see väärtust ja tulemuseks on hinnatõus ehk inflatsioon. Seetõttu on enamik riike andnud voli raha hulga üle otsustada valitsusest sõltumatutele keskpankadele.

Keskpangad erinevad teistest avaliku sektori asutustest selle poolest, et nad ei sõltu riigieelarvest. Raha oma tegevuskulude katmiseks teenitakse oma reservide investeerimiselt. See tagab ka keskpanga sõltumatuse.

Kui aastal 1929 moodustas kuld keskpanga varadest ligi veerandi, siis tänapäeval on reservides kulda kõigest 3% ringis. Kulla hoiustamine on kallis ning kulda asendavad võlakirjad ja teised väärtpaberid.