Hetkel
vabu kohti

106
/ 233

Vitamiinisüst keset kaamost10. oktoober 2017

Kui soojast suvest saab septembrikuu algul kargevõitu ja vihmane sügis ning augustikuine tähistaevas asendub pimedate sügisõhtutega, ilmuvad justkui eikuskilt välja salakavalad pisikud ja bakterid, mis niidavad tihtilugu maha ka need, kel pole kohe üldse aega haige olla. Käisin Apothekas uurimas, kuidas neid pahatahtlikke batsille vältida ning pikale kaamosele reipalt vastu sammuda.

Seda, et eestlase immuunsüsteem vajab C-vitamiini, greipi, punast päevakübarat, küüslauku, ingverit ning muid tugevdajaid, oleme vast kõik kuulnud. Vahel kipuvad aga korrektsest C-vitamiini manustamisest ja eeskujulikust toidumenüüst hoolimata kimbutama pidev väsimus, kehvavõitu nahk, murduvad küüned, nõrgad juuksed, ehk isegi sügelev peanahk ja muud sarnased hädad. Kõik see viitab otseselt sellele, et keha on tasakaalust väljas, mingid ained on selgelt puudu ning immuunsüsteemi mootor ei tööta täiel võimsusel. Alatihti juhtub aga ka nii, et inimene tunneb end justkui täiesti eluterve ja energilisena, kuid arsti juures vereanalüüse andes selgub, et mõned näitajad on kohe täitsa paigast.

Appi tõttavad vitamiinid ja toidulisandid, mis aitavad tublil ja tragil inimesel põhjamaise pimeduse ning külma kliimaga toime tulla, hoiavad ühtlaselt energiat ja tagavad tugeva tervise ajal, mil viirused linnatänavail kavala ilmega ringi luusivad. Lisaks eelnevalt mainitud C-vitamiinile on üheks selliseks, eestlasele vaat et kohustuslikuks toidulisandiks D-vitamiin, mille puuduse all kannatab küll suurem osa meist. Kui üldiselt võib pikka, sooja ja päikeserohket suve pidada korralikuks n-ö akude laadijaks, siis viimasel ajal on meil paratamatult tulnud rinda pista jahedavõitu ning vihmaste suvedega, mis eestlase päikesevarusid kohe kindlasti ei täida. Pea aastaringne D-vitamiini tarbimine on seega põhjamaades rangelt soovituslik ning et pime sügistalvine periood edukalt läbi teha, tasub kuuriga alustada kohe pärast suve ja jätkata sellega vähemalt esimese kevadpäikeseni. Sobiva koguse saad endale määrata arsti juures ning laias valikus orienteerumisel abistab sind kindlasti apteeker.

Lääneliku toidumenüü levik on aga kaasa toonud selle, et eestlasi kimbutab pidev oomega-3-rasvhapete puudus. Sarnaselt oomega-6-rasvhapetele on ka oomega-3-rasvhapped sellised, mida inimese keha ise ei tooda ja mis peaks seega organismi jõudma kas toidulaualt või toidulisandi näol. Hea küllastamata rasvhapete tasakaal annab omapoolse panuse tugeva immuunsüsteemi ja normaalselt funktsioneeriva organismi tagamiseks ning hoolitseb lisaks ka südame ja veresoonkonna heaolu eest.

Olulisel kohal on kindlasti ka probleemideta seedimine, mis on hea tervise alus ning mõjutab lisaks üldisele enesetundele ka kõikide organite tööd. Et seedimist korras hoida, tasub tutvust teha probiootikumidega, mis aitavad kõhus olevaid baktereid tasakaalus hoida ning mis on eriti heaks abimeheks just neile, keda kimbutavad erinevad kõhu- ja seedeprobleemid. Muide, meie kõhus olevaid baktereid mõjutab lisaks toidulauale ka näiteks saaste, mistõttu võib linna- ja maainimese kõhust leida täiesti erinevaid baktereid!

Põnevaid immuunsüsteemi turgutavaid ja viirust ennetavaid tooteid leiab Apothekast igatahes hulgi. Kes tunneb, et vitamiinid on tema kehas kenasti tasakaalus, võib tutvust teha ka eksootilistel taimedel (nt kurkum, sipelgapuu) põhinevate loodustoodetega või end teadlikult avalikus ruumis ja ühistranspordis leiduvate batsillipoiste eest kaitsta. Viimase puhul tõttavad näiteks appi haigust ennetavad ninaspreid, mis loovad nina limaskestale kaitsekihi, ning traditsioonilised kätehügieeni vahendid nagu antiseptilised geelid ja salvrätikud.

 

Britta Talving