Hetkel
vabu kohti

163
/ 233

Aerofotonäitus “Kõrgelt leitud. Eestimaa mustrid ja kujundid” Apollo esisel26. november 2013

solaris_1

Andres Tarto aerofotonäitus “Kõrgelt leitud. Eestimaa mustrid ja kujundid”

Minu jaoks üks suurimatest rõõmudest pildistamise juures on asjaomastele kindlasti tuttav, vahetult pildi tegemisele eelnev “ahhaa!” tüüpi avastus. Hetk, mil oled midagi uut leidnud, midagi ära või millestki läbi näinud. Ning nagu ikka, on inimene kõiksugu avastustele avatum siis, kui on väljas tavapärastelt radadelt.

Maastik ülevalt – linnulennult – ongi üks suur ja ebatavaline rada, mida mööda käies võib justnagu kommipoodi eksida. Iga mõttelise käänaku järel oled silmitsi väikese Eesti tuttavate paikadega, mis küll teise nurga alt palju äratundmisrõõmu pakuvad; kuid nende vahele mahuvad mõnikord ka just minu jaoks veel olulisemad – avastused. Nendele, sõna otseses mõttes Eesti maastike suurimatele avastustele, milleks on erinevad mustrid ning kujundid või mingi seletamatu või siis seletatav korrapära, mida maa pealt näha ei saa, ning pole vaatamiseks loodudki, olen tundlik ning just sellest näitus räägibki.

Mustreid ja kujundeid on kahesuguseid: ühed on looduse, teised inimese loodud. Eks inimene on samuti osake loodusest, aga see selleks. Inimeste tehtud mustrid mõjuvad vahel vaimukamalt, sest nende autorid seda ilmselt ise ei teagi, kuigi võiks. Pealegi, sellised mustrid on ju vaid põllu- jt välitööde paratamatuteks kaasnähtusteks. Kuna olen aastate jooksul neid inimtekkelisi mustreid ülalt palju imetleda saanud, olen tänulik kõikidele, kes meie maastikel toimetavad. Lisaks sellele, et nad nii vajalikku tööd teevad, pakuvad nad ülaltpoolt vaatlejale ka suuremõõtmelist maastikukunsti. Loodan, et selle näituse abil saavad nüüd ka mustriloojad osa enda loodud rütmidest ja jälgedest maastikul.

Fotode hulgas on ka valik loodusmustreid ning kujundeid (nt jää- või rabamustrid; näokujuline rannik, puudest ‘mehike’ põllul jne) ning osadelt piltidelt leiab auto, traktori või inimese – aitamaks vaatajat mõõtkava osas. Loodan väga, et see vahest harjumatum vaatenurk Eestile avardab arusaama siinsest maastikust ja selle ilust ning paikadest, mille keskel või lähistel me ju elame. Kõrgemalt on teisiti, kas pole?

Andres Tarto (1975): varasemad näitused “Kast ja post ehk Eesti postkast” (2003); “Päevinäinud peeglid” (2007); raamat “Eestimaa 1000 jala pealt” (2008). Aerofotograafiaga tegelenud 2004. aastast, vt taevapiltnik.ee või facebook.com/taevapiltnik

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.